2) Uurimistöö autor selgitab enda töö vajalikkust sellega, et lapsi pole mõtet hoida eemale digivahenditest ja meediast, vaid tuleks aidata luua positiivset kogemust ja arendada sellega laste keele kasutust, mõtlemist ja kirjutamist. Autor on oma töös kirjutanud, et positiivne õpikogemusaitab lastel tagada tulevikus akadeemilise edu ja elukestva õppe. Samuti on autor välja toonud probleemi, et veebipoes (App Store, Google Play) on hariduslike rakenduste üleküllus, kuid ei ole suudetud luua süsteemi, mis sorteeriks parimad hariduslikud äpid kõigi teiste seast. Autor püstitas oma lõputöö probleemiks selle, et väga vähesed äpid on hariduslikud ja loodud õppeeesmärgil.
3) Autor püstitab enda uurimistöös järgmised uurimisküsimused:
- Millist sisu peavad õpetajad digirakenduste puhul hariduslikuks?
- Kuidas hindavad õpetajad hariduslike digirakenduste vajalikkust lasteaias ja kodus?
- Kuidas on võimalik kasutada hariduslike digirakendusi igapäevases rühma õppetegevuses?
4) Käesoleva lõputöö eesmärgiks on välja selgitada lasteaiaõpetajate arusaamad ja praktikad haridusliku sisuga rakendustest ja programmidest, mida õppe- ja kasvatustegevuses lastega kasutada.
5) Uurimistöö teoreetiline käsitlus koosneb kolmest peatükist, mis jagunevad: lasteaed ja tehnoloogia, kus antakse ülevaade üldiselt hariduslikkudest digirakendustest, õpetaja rollist digirakenduste kasutamisel, õppija ja õpetaja pädevustest ja digirakenduste kasutamise võimalustest lasteaias; teine peatükk koosneb uurimuse meetodist, valimi koostamise alusest, uurimisprotseduuri kirjeldusest ning andmetöötlusmeetodite kirjeldusest; kolmandas peatükis käsitletakse uurimuse tulemusi.
1. LASTEAED JA TEHNOLOOGIA
1.1 Hariduslike digirakenduste võimalused ja ohud
1.2 Õpetaja roll digirakenduste kasutamisel
1.2.1 21.sajandi õppija digipädevused ja tema oskused rühmaruumis
1.3Digirakenduste kasutamise võimalused lasteaias
2. UURIMUSE METOODIKA JA KIRJELDUS
2.1 Meetodi valik ja kirjeldus
2.2 Valimi koostamise alused ja kirjeldus
2.3 Uurimisprotseduuri kirjeldus
2.4 Andmetöötlusmeetodite kirjeldus
3.UURIMISTÖÖ TULEMUSED
3.1 Uuritavate üldandmed
3.2 Õpetajate arusaam, hinnangud haridusliku sisuga digirakendustele
3.3 Õpetajate hinnangud hariduslike digirakenduste vajalikkusest
3.4 Hariduslike digirakenduste kasutamine igapäevases rühma õppetegevuses
3.5 Õpetajate arvamused, rakenduste kasutamise eelistest, puudustest ja rakendavusest
ARUTELU
KOKKUVÕTE
ALLIKAD
LISAD
6) Uurimistöö praktilises osas kasutati kvantitatiivset uurimisviisi ning eesmärgi täitmiseks ja uurimisküsimustele vastuse saamiseks viidi läbi ankeetküsitlus Google vormi keskkonnas. Ankeetküsitlus töötati välja uurimistöö eesmärgist lähtuvalt ning uurimisküsimustele toetudes. Ankeetküsitluse miinusteks võib pidada suhtumist uurimusse, kas see on tõsiselt võetud või mitte, kuid tugevuseks saab pidada andmete kerge talletamine ning arvuti abil analüüsimine. Esimeses plokis keskendub autor õpetajate arusaamast digirakendustest ja nende kasutamisest. Teises plokis selgitati välja võimalusi lasteaias digirakenduste kasutamiseks ning kolmandas plokis andis infot vastajate taustaandmete kohta.
Uurimistöö üldkogumi moodustasid Tallinna lasteaiaõpetajad ning andmed lasteaia kohta saadi Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). Ankeetküsitlus saadeti laiali 146. tallinna lasteaia direktorile e-maili teel. Valimi moodustasid 49 õpetajat.
Uurimisprotsess toimus kahes vormis: pilootuurimus ja uurimus. Pilootuurimus viidi läbi 2017 aasta jaanuaris ja vastamine toimus jaanuari I nädalal. Uuringut läbiviies tuldi järeldusele, et võiks ühte küsimust muuta ning puudus küsimus digirakenduste negatiivse poole kohta. Juurde tuli küsimus "Millised on Teie arvates hariduslike äppide puudused tavaõppetegevuse juures?".
Küsitlusest saadud andmeid analüüsiti kasutades Microsoft Excel programmi. Ankeedis oli nii valikvastustega kui ka avatuid küsimusi.
7) Uurimistulemuste peatükis käsitletakse nelja teemaplokki. Esimeseks antakse väike ülevaade uuritavate üldandmetest. Teiseks, kuidas õpetajad saavad aru haridusliku sisuga rakendusest ning kolmandaks õpetajate hinnang hariduslike digirakenduste vajalikkusest lasteaias. Neljandaks antakse ülevaade, kuidas õpetajad kasutavad hariduslikke digirakendusi igapöevases rühma
õppetegevuses.
Esimeses teemaplokis selgus, et enamus vastajatest töötab hetkel aiarühmas, üheksa sõimerühmas ja 10 liitrühmas. Samuti tuli välja esimeses teemaplokis välja, et uuringus osalejatest 20-30 aastaste osakaal kõige suurem ning 61-70 aastaste osakaal oli kõige väiksem, kus vastanuid oli ainult kaks. Küsitluses osalenud õpetajatest kõige pikema tööstaaziga oli 42 aastat ja kõige lühem aasta üks aasta.
Teises teemaplokis tuleb välja, et küsitlusele vastanud õpetajad ei tunne mõisteid täpselt, märkimisväärne osa vastanutest arvas, et äpp/programm/rakendus/digirakendus on rakendus, mida saab kasutada meelelahutuseks, hariduslikult, abivahendina tavaelus ning ainult paar inimest oskas anda täpse kirjelduse mõistete kohta. 43 õpetajat arvas, et digirakendused on mõeldud uute teadmiste saamiseks, 37 arvas, et meelelahutuseks ja maailmapildi avardamiseks, 33 arvas, et suhtlemiseks, 29 arvas, et asjadega kursis olemiseks ning 21 arvas, et raha teenimiseks. Põhiline arvamus digirakenduste haridusliku sisu kohta, mida õpetajad välja tõid oli- kui rakendused õpetavad lastele midagi, siis need ongi hariduslikud. Teises teemaplokis on samuti välja toodud, millistest allikatest õpetajad ise on otsinud ja leidnud vajalikke teadmisi digirakenduste kasutamiseks õppeprotsessis lastega. 39 õpetajat ütlesid, et kasutavad interneti vajaliku teadmiste otsimiseks, 31 on digirakenduste kasutamisest kuulnud koolitustel, 28 on ise või koolist õppinud, 25 kaasõpetajatelt, 13 lasteaia juhtkonnalt ning 6 inimest raamatutest.
Kolmandas teemaplokis selgus, et enamus lasteaiaõpetajatest peavad hariduslike digirakenduste kasutamise vajalikkust lasteaias (21) kui ka kodus (24) pigem vajalikuks. Madalaima hinnangu on saanud- pole vajalik, kus kolme õpetaja arvamus on see, et digirakenduste kasutus nii kodus kui ka lasteaias pole vajalik. Kokkuvõttes on õpetajate hinnangud võrdsed digirakenduste kasutamise vajalikkusest lasteaias ja kodus ning olulisi erinevusi ei esine. Selleks, et parem arusaam saada paluti õpetajatel ka oma hinnanguid põhjendada. Vastanutest kolm, kellest kaks töötab sõimes ütlesid, et see rikub laste tervist, nii füüsilist kui ka vaimset, vähendab huvi reaalse elu vastu, ja et nii väiksed lapsed ei peaks veel nutiseadmeid kasutamagi.
Neljandas teemaplokis tuli välja, et õpetajatel on erinevaid võimalusi lasteaias kasutamaks digirakendusi, ainuke, mida lasteasutuses ei ole on mängukonsoolid ning kaksõpetajat vastas, et neil puuduvad õldse mingisugused võimalused. Samuti tuli uuringus välja, et osalejad kasutavad digirakendusi kõige rohkem vaatluses (34) ja individuaalses töös (30) ning kõige vähem ekskursioonidel (2). Populaarne oli ka rakenduste kasutamine ka rühmatöös ja kunstitegevuses, kus vastanute arv oli 28. Küsitlusele vastajatest oli kaks õpetajat, kes ei ole üldse kasutanud digirakendusi üheski õppetegevuses. Põhilised äpid, mida õpetajad kasutavad oma õppetöös on Quiver, Youtube, Paint, Learningapps, Photshop. Õpetajad kasutavad peamiselt antud programme, mida nad oskavad kasutada ning on sellega tuttavad. Samuti arvavad õpetajad, et äpid, mida nad kasutavad on lõbusad ja last arendavad ning toodi veel välja, et antud digirakendused lähevad kokku teema ja eesmärkidega. Suurem osa vastajatest tõi välja, et antud programmidega on tutvutud ülikoolis või on näidanud neile äppe kollegid või tuttavad.
8) Minu arvates on töö teoreetiline ja empiiriline osa oli enam-vähem kooskõlas, küll aga autor ise on kokkuvõtes öelnud, et edasiseks uuringu võimaluseks oleks võimalik teha praktilist meetodit, et näha kuidas õpetajad rakendusi õppe- ja kasvatusetegevuses kasutavad ning millistest internetilehekülgedest nad äppide kohta informatsiooni otsivad.
9) Minu jaoks oli uus teadmine, see et paljud õpetajad ei teadnud õiget tähendust mõistetele äpid, programm, rakendus jne. Võib-olla oli see minu jaoks uus teadmine, kuna olen ka ise pidevalt kontaktis nutiseadmetega. Samuti oli minu jaoks uus teadmine, see et väga paljud õpetajad tegelikkuses pooldavad nutivahendite kasutamis õppe ja kasvatustegevuses, mis üllatas mind väga, kuna nii palju on räägitud nutiseadmete keelamisest.
10) Selle töö põhjal oleks huvitav veel edasi uurida ka eelkooliealiste laste arvamust hariduslikest digirakendustest ning nende kasutamisest. Samuti oleks huvitav ja põnev jälgida laste teadmisi äppidest, programmidest, rakendustest ja digirakendustest ning neid võrrelda õpetaja teadmistega, kui asi puudutab digivahendeid siis tänapäeva lapsed on üsna nutikad sellel alal.
