Liisi Oha on oma magistritöös välja toonud, et juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine
kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Juhtimise kohta saab veel ka öelda, et see on kestev protsess, mis koosneb planeerimisest, organiseerimisest ja juhendamisest. (Oha, 2014) Leian, et juhtimiseks on vaja eesmärke ning inimesi, kellega neid eesmärke täita ja keda nende eesmärkide täitmiseni motiveerida/mõjutada. Isiklikult mulle ei meeldi olla juhi rollis, kuna leian, et see nõuab palju teadmisi ja oskust suhelda.
Inimressursside juhtimine on juhtimise üks tähtsamaid mõtteid, mille all mõistetakse organisatsiooni kõiki töötajaid. Samuti on inimressurssi juhtimine põhifunktsioon juhtimise juures. (Oha, 2014) Leian, et kui mina oleksin osa ühest organisatsioonist siis minu jaoks oleks tähtis, et organisatsiooni juht juhiks mind püstitatud eesmärkidele lähemale.
Leian, et õpetaja, kes töötab haridustehnoloogina või täidab haridustehnoloogi ülesandeid peab olema kursis juhtimisega, kuna see annab neile võimaluse kasutada erinevaid juhtimisstiile ja juhendada õpetajaid/lapsi kiiresti muutuvas maailmas. Praegusel ajal on digitehnoloogia arenenud väga kiiresti ning kokku puude sellega on lastel varajane, mis nõuab ka erinevaid lähenemisviise selle sihipäraseks kasutamiseks. Liisi Oha on oma magistritöös välja toonud erinevad juhtimisstiilid, millega peaks iga juht teadlik olema, samuti ka haridustehnoloogid, et leida kõige sobivam viis juhtimiseks. Inimesed on erinevad ja seda on ka juhid, mõnele juhile sobib rohkem demokraatlik juhtimisstiil, mõnele sobib autokraatne ja mõnele passiivne. (Oha, 2014) Leian, et selleks, et leida endale sobiv juhtimisstiil, tuleb need kõigepealt enda jaoks selgeks teha.
Demokraatilku juhtimisstiili põhimõtteks on juhtida asutust ühistegevuse läbi, võttes arvesse töötajate arvamust ja seisukohti. Autokraatse juhtimisstiili põhimõtteks on, et otsuseid võtab vastu asutuse juht ise, mis võib kaasa tuua töötajate motivatsiooni languse. Viimaseks juhtimisstiiliks on passiivne juhtimisstiil, mille põhimõtteks on töötajaid kohelda ja motiveerida indiviididena ning sekkuda nende tegevustesse minimaalselt. (Oha, 2014) Isiklikult arvan, et kõige parem juhtimisstiil oleks demokraatlik ja passiivne koostöös, kuna siis saab juht teha koostööd juhitavatega, andes neile piisavalt vabadust ja konkreetsust.
Leian, et väga oluline juhtimise aspekt on info edastamine. Juht, kes oma töötajatele infot edastab peab olema kindel, et see info oleks asjakohane, arusaadav, kvaliteetne ning piisav. (Vapper, 2017) Isiklikult arvan, et need aspektid on väga olulised info edastamisel, kuna tean neid hetki, kus edastatud info ei ole usaldusväärne ning see võib tekitada töötajate vahel konflikte. Samuti kui info edastamisel läheb kaotsi selle kvaliteet ei ole enam see efektiivne.
Leian, et kui haridustehnoloog on kursis eelmainitud aspektidega siis sujub ka koostöö teiste töötajatega. Samuti, kui haridustehnoloog on omandanud need aspektid siis ta saab ka veenduda, et õpetajad need omandanud on. Sellega tagab haridustehnoloog maksimaalselt eduka juhtimise tulemuse.
Kasutatud kirjanuds:
1. Oha, L. (2014). Juhtimisstiili ja eestvedamise mõju töömotivatsioonile raamatupidamisteenuseid pakkuvates firmades. Magistritöö. Loetud aadressil:
2.Vapper, K. (2017). Juhtimise ja eestvedamise mõju organisatsiooni infokultuurile keskkonnaministeeriumi näitel. Magistritöö. Loetud aadressil:
