Digitaalse õppematerjali loomine

Enda loodud digitaalse õppematerjali loomiseks kasutasin, keskkonda LearningApps.org. Valisin selle keskkonna, kuna LearningApps on väga lihtne ja mugav kasutada. Samuti on LearningApps'is palju valikuvõimalusi, et luua vahvaid mänge ja teste nii lastele kui ka  täiskasvanutele. 

Digitaalne õppematerjal asub siin

Digitaalse õppematerjali lõin lastele alates neljandast eluaastast.

Soovisin lõimida kahte valdkonda mina ja keskkond ning matemaatika.

Minu loodud õppematerjali õpieesmärgid:

1. Laps tunneb numbreid 1-5.
2. Laps oskab seostada pildil olevaid kujutisi numbritega.
3. Laps tunneb pildilt ära ja oskab nimetada pildil oleva kujutise. 
4. Laps oskab arutleda tähtpäeva tegemistest.

Õppematerjali luues, soovisin lõimida selle praeguse teemaga ehk jõuludega. Küsimusetüübiks valisin vastavusse seadmise, kus laps peab kokku viima numbri ja pildi. Näiteks number 2 ja pilt, kus on 2 päkapikku. Mängu alustades, tuleb ette numbrid 1-5 ning 5 pilti, millel on numbrile vastav arv kujutisi. Kui mäng on lõpetatud, saab laps ka tagasisidet, sellele, kuidas tal läks. 

Mängimiseks on vaja lapsel eelnevaid teadmisi jõulude kohta ning samuti peab laps teadma numbreid 1-5. Leian, et mänguga saab kinnistada ka laste eelnevaid teadmisi. Näiteks on võimalus kasutada õpetajal õppematerjali peale jõule, kus lapsed saavad seda mängu mängida ning ka jutustada enda jõulupühi. See annab õpetajale võimaluse korrata lastega jõuludest ning ka sellest, kui erinevad võivad jõulud olla. Antud õppematerjali saab kahjuks kasutada ainult jõulude teemaga, kuna õppematerjalis on kasutada jõuluteemalisi pilte.

Õppematerjali saavad kasutada nii õpetajad kui ka lapsed. Õpetajatele on lihtne viis integreerida tavalisse õppe- ja kasvatustegevusse tehnoloogiat. Kuna tegemist on lihtsa ja lühikese mänguga, leian, et laps saab seda mängida üksinda. Mängu käigus saab laps testida enda teadmisi. 

Visuaalselt on õppematerjalis kasutatud värvilisi, arusaadavaid, lastemeelseid ja lihtsaid illustratsioone ning pildid on tausatal selgelt.

Õppematerjal on kättesaadav kõigis tehnoloogia vahendites, tahvelarvutites, telefonides ja tavalistes arvutites. Õppematerjalile ligipääsemiseks on vajalik interneti olemasolu.

Teadusartikli analüüs

Analüüsitava teadusartikli leidsin EBSCO Discovery leheküljelt, kasutades märksõnu ICT, kindergarten ja education. Leitud teadusartikli pealkiri on "The Role and Attitudes of Kindergarten Educators in ICT-Supported Early Childhood Education". Artikkel ilmus välja 2017 aastal "Technology Education Managment Informatics" lühidalt TEM Journal.

Teadusartikli allikakirje info ja link:

Preradovic, N.M., Ležin, G. & Boras, D. (2017). The Role and Attitudes of Kindergarten Educators in ICT-Supported Early Choldhood Education. Technology Education Managment Informatics (TEM Journal)

Artikli analüüs:

Selles artiklis analüüsitakse, lasteaiaõpetajate rolle ja hoiakuid IKT vahendite kasutamiseks varajases hariduses. Artikli eesmärgiks on välja selgitada lasteaiaõpetajate rolle ja suhtumist IKT vahendite poolt toetatud varajane haridus. Samuti oli uurijate eesmärk teada saada viisid, kuidas õpetajad kasutavad IKT vahendeid oma igapäevatöös. Artiklit lugedes, tuli välja, et uuring on tehtud Horvaatias. Samuti on välja toodud, et uurimuse tulemused võrreldakse kõige uuemate järelduste põhjal teiste riikidega. Konkreetseid uurimisküsimusi ei ole artiklis välja toodud.

Artikli on uurijad välja toonud, et nende uurimis metoodika on  keskendunud isiklikule IKT vahendite kasutamisele kui ka IKT vahendite tutvustamist lasteaia lastele, lasteaiaõpetajate poolt.

Uuringu instrument oli välja töötatud lasteaiaõpetajate suhtumise määramiseks IKT vahendite kasutamise kohta koolieelses eas lastele nii kodus kui ka lasteaias. Uuringu instrument oli välja töötatud nii alushariduse eksperdi ja IKT eksperdi koostööl. 

Välja selgitamaks lasteaiaõpetajate rolle ja hoiakuid IKT vahendite kasutamise kohta viisid uurijad läbi kvantitatiivse uuringu. Uuringus osales kokku 46 kuus vastajat, kelleks olid lasteaiaõpetajad avalikust lasteaiast. Artiklis on ka välja toodud erinevad tabelid, mis näitavad, kui palju ja mil viisil õpetajad kasutavad IKT vahendeid alushariduses. Samuti on artiklis välja toodud, et 46 vastajast 42 kasutab IKT vahendeid mitmeid kordi nädalas ning uuringust tuli välja, et enamus õpetajaid kasutab üldjuhul arvuteid kodus.

Need tulemused näitavad, et lasteaiaõpetajad on üldiselt arvutikasutajad. Uurides eesmärke, milleks õpetajad kasutavad arvuteid, koguti erinevaid vastuseid, mis näitasid, et nad kasutavad peamiselt arvuteid oma töö tegemiseks. Samuti küsiti lasteaiaõpetajate käest, millisteks tegevusteks kasutavad nad interneti. Uuringus uuriti ka õpetajate poolseid plusse ja miinuseid arvuti kasutamisse ning õpetajate poolsed plussid ja miinused laste arvuti kasutusse. 

Lasteaiaõpetajad said küsitluse käigus valida mitu vastust, s.t. kõiki vastuseid, mis nende arvates olid nendega seotud. Kõige suurem arv õpetajaid on kasutanud IKT vahendeid selleks, et otsida teavet (82,6%), samas enam kui pooled neist kasutavad seda ka dokumenteerimiseks oma rühma laste õppeprotsessis (56%). Kogutud andmete põhjal otsivad õpetajad enamasti internetis sisu, mis on mõeldud uudiste lugemiseks, lastele meelelahutuseks ning isiklikusk meelelahutuseks. 

Õpetajate poolt välja toodud arvuti kasutamise plussid ja miinused näitasid, et üldiselt on õpetajad interneti- suhtluse lihtsusest (50% õpetajadest olid väga hästi rahul, samas kui 17,4% õpetajatest oli üldiselt rahul). Uuringu tulemused näitavad, et üldjuhul lasteaiaõpetajad Horvaatias toetavad IKT vahendite kasutamist nii lastega kui ka dokumentatsioonis. 

Kokkuvõte ja järeldus:

Uuringu selgus, et õpetajad vajavad võimalusi professionaalseks arenguks ning häid võimalusi IKT - vahenditega seotuid kogemusi. Uuringud näitavad, et üha enam lasteaiaõpetajaid kasutavad IKT- seadmeid nagu digikaamerad, tahvelarvutid, skannereid, ja printereid, et dokumenteerida nende lasteaias toimuvaid tegevusi. Uuringus selgus ka, et mingil määral ikkagi lasteaiaõpetajad vajavad juhendamist otsuste langetamiseks ja selleks kuidas toetada alusharidust IKT vahenditega ning millised IKT vahendid on vastuvõetavad nii lastele kui ka lastevanematele. 

Teoreetilise ja empiirilise töö kooskõla:

Minu arvates oli artikkel teoreetiliselt kui ka empiiriliselt kooskõlas. Artikkel sisaldas väga palju eelnevaid uuringuid teistes riikides. Samuti oli läbiviidud uuring kooskõlas eesmärgi kui ka uurimisprobleemiga.

Minu arvamus ja uued teadmised:

Mina leian, et artikkel oli hea ja informeeriv. Leian, et selline uuring oli vajalik, et välja selgitada õpetajate hoiakuid ja rolle IKT -vahendite kasutamise kohta. Samuti leian, et uuringus oli ilusti välja toodud põhjused, miks nad IKT vahendeid kasutavad. 

Minu jaoks oli uus teadmine see, et Horvaatias ei kasutata IKT-vahendeid nii palju õppetöös kui meil Eestis. Samuti üllatas mind see, et õpetajate hoiak IKT vahendite kohta oli üldiselt positiivne. 

3 võimalikku uurimisteemat:

1. Milliseid IKT- vahendeid kasutada õppe- ja kasvatustegevustes lastega?
2. Kuidas suhtuvad lapsevanemad IKT- vahendite kasutamisse lastaias? Kas ja miks tulemused erinevad?
3. Milline on IKT- vahendite kättesaadavus ja kasutamise oskus lasteaiaõpetajatel?