esmaspäev, 21. oktoober 2019

Lapse/Õppija digipädevused

Esimese allika valisin keskkonnast Õpetajate leht ühe arvamuse teema "Digistame ära?".  Arvamus räägib sellest, et osades koolides arendatakse aineõpetuse eesmärke toetavaid digipädevusi arvutiõpetuse tunnis ning osa digipädevusi arendatakse aineõpetuse kaudu, mis on põimitud igasse ainesse. Samuti on arvamuses välja toodud, et digipädevused kirjutati õppekavas lahti alles mõne aasta eest ning digipädevuste arendamise plaan peaks kajastuma ka kooliõppekavas. 
Arvamuse autor on välja toonud, et digiõppevara kasutamise eelised tulevad hästi esile Saaremaal., kus on suuremate muuseumide ja arhiivide külastamine tihtipeale raha- ja ajakulu tõttu võimatu, kuid seda saab teha ka virtuaalselt. Selliselt on võimalik luua sild  ja külastada kohti, kuhu õpilased minna tahaksid, kui muidu ühes ainetunnis sinna ei jõua. Arvamuses autor lisab veel, et tema arvates toob materjalide jagamine alati kaasa hea õpipraktika. Samuti usub autor, et võiksime liikuda suunas, kus iga Eesti kool ei digista vaikselt oma nurgas, vaid häid kogemusi jagatakse ja võetakse käiku laiemalt. Autori arvates on suureks plussiks õppematerjalide jagamise platvormid, nagu Eestis e-Koolikott, kus lisaks oma komplekti koostamisele saab ka jagada selle sisu teiste huvilistega. Autori jaoks on selliste platvormide plussiks just see, et õpilased, kes on mingil põhjusel koolis eemal, saavad digitehnoloogia  abil oma koolikaaslastega samas tempos püsida. 

1. Naulainen, M. M. (2019) Digistame ära?


Teise allika valisin keskkonnast ETERA bakalureusetöö teemal "Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist kooleelses lasteasutuses."  Uurimistöö eesmärgiks oli uurida rühmaõpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja  haridustehnoloogide abiks olemist igapäevatöös. Probleemina tuuakse välja ülevaate puudumine, mil määral toetavad ja abistavad haridustehnoloogid rühmaõpetajaid IKT-vahendite kasutamisel ja õppe- ja kasvatustegevustesse lõimimisel.  Küsimuse peale, kuidas suhtuvad õpetajad sellesse, et lasteaialapsed kasutavad info- ja kommunikatsioonivahendeid, jagunesid kahte leeri- õpetajad, kes seda pooldavad ning õpetajad, kes seda ei poolda. Lasteaedades, kus oli haridustehnoloog, suhtusid õpetaja IKT vahendite kasutamisse positiivselt ning õpetajad leidsid, et lapsed kasutavad IKT vahendeid sihipäraselt ja õppimise eesmärgil. Samuti selgus uuringust, et  haridustehnoloog võiks lasteaias olemas olla, kuid töötaja kohta oli vastakaid arvamusi. Uurimisandmetest selgus, et rühmaõpetajad suhtuvad enamasti haridustehnoloogidesse positiivselt ning leiavad, et haridustehnoloogile võiks lasteaias ametikoht olla loodud osa- või täiskoormusega. 
Samuti selgus andmetest, et lasteaedades, kus haridustehnoloog  või IKT-vahendeid oli, kasutakase neid rohkem ja suhtutakse neisse ka positiivsemalt. Uurimisandmed andsid mõista, et haridustehnoloogid abistavad õpetajaid vastavalt haridustehnoloogi tööülesannetele- toimub nõustamine, vahendite hooldamine kui ka sisekoolitused. Õpetajad, kellel pole võimalust abi saada haridustehnoloogilt pöörduvad abi saamiseks teiste rühmaõpetajate poole, kes on asjas pädevam. 

2. Jaakson, E. (2018). Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist koolieelses lasteasutuses. ( Bakalaureusetöö) Loetud aadressilt: 










esmaspäev, 14. oktoober 2019

Õpikeskkondade kaardistus


Personaalne õpikeskkond tähendab minu jaoks virtuaalset keskkonda, mida kasutan õppimiseks ja informatsiooni leidmiseks. Nende alla kuuluvad keskkonnad, mida kasutan teistega suhtlemiseks, akadeemiliste tekstide leidmiseks, kodutöö vaatamiseks ning koolitööde tegemiseks. Enda personaalse õpikeskkonna mõistekaardi tegin bubbl.us. Kasutasin seda, kuna olen sellega ennem kokku puutunud ning see on minu jaoks lihtne ja mugav kasutada. 



Õpikeskkondi kasutan koostööks kursusekaaslastega, õppejõududega ja lastevanematega. Antud juhul ma lastevanematega kokku ei puutu, kuna ei tööta hetkel. Tean, et lastevanematega koostööks olevaid keskkondi, aga ei kasuta neid.

Minu jaoks on olulised keskkonnad, kus saan kergesti suhelda kursusekaaslastega, vahetada omavahel ideid, anda üksteisele nõu ning keskkonda, kus on mugav koos samaaegselt koolitöid teha. Nendeks kõige paremad keskkonnad on Facebook ja GoogleDrive, kuna Facebooki kaudu on mugav suhelda ning inimesi kätte saada ja GoogleDrive'is on mugav ja lihtne jälgida oma meeskonna kaaslaste tegevusi. Samuti kasutan ka loenguid ja raamatukogu, kui keskkonda, kus saab kursusekaaslastega arutada ja otsida materjale antud teema kohta. Kursusekaaslastega saab hästi rühmatöödel kasutada ka YouTube'i, kuna kui on vaja teha video, siis saab selle sinna kergesti üles panna ja teistega lingikaudu jagada. Samuti saab YouTube'is postitada videosi nii, et neid näeb ainult konto omanik ja need kellega linki on jagatud.
Blogger, Moodle, Edidaktikum, Wordpress'i ning Esterit kasutan individuaalseteks koolitöödeks. Bloggerisse postitan ülesande vastuseid ning Edidaktikumist ja Moodlest saan ma ülesandeid ja materjale erinevate kursuste kohta ning Wordpress'ist saan ma teada, mis kodus teha jäi.  Ester on hea infosüsteem, kust otsida koolitöö jaoks raamtuid, ajakirju, artikleid jms. 
Samuti erinevate failide tegemiseks kasutan keskkondi Word, GoogleDrive, Excel ning PowerPoint. Antud keskkondade puhul on mugav edastada kursusekaaslastele ja õppejõududele faile. Miinuseks on, see et antud keskkondade puhul v.a GoogleDrive, ei ole võimalik neid faile korrigeerida või parandad teistel. 
Õppejõududega kasutan pigem keskkondi Gmail ja GoogleDrive. Kasutan neid kahte keskkonda, kuna GoogleDrive'iga saan jagada faile, mida saab õppejõud vajadusel korrigeerida ning Gmaili kasutan õppejõududega suhtlemisel. Õppejõududega ma ei kasuta kindlasti Facebooki, kuna see ei ole ametlik.
Antud keskkondadest kasutan kõiki, kuid kõige tihedamalt ikkagi Edidaktikumi, Facebooki, Wordpress'i, Blogger, GoogleDrive'i, Moodle'it ning Gamili. 
Hetkel ei oska öelda, milliseid õpikeskkondi ma veel juurde vajan.
Parandustegevuste kavandamisel võiksin mõelda õppejõududega Facebook'i kasutamisele, kuna siis saab kiiremini õppejõu võib-olla kätte ja ei pea kartma, et kiri kohale ei jõua.  Kindlasti tulevikus hakkan kasutama keskkondi, kus suhelda lastevanematega. 

neljapäev, 10. oktoober 2019

Veebiseminari analüüs: eTwinningu parimad projektid.

Minu jaoks oli eTwinningu veebiseminar väga huvitav. eTwinning on Euroopa koolide kogukond, kus saab läbi viia huvitavaid ja rahvusvahelisi projekte nii koolides kui ka lasteaedades. Väga hea ja tore oli näha, et ka üliõpilased saavad kasutada eTwinningut ja seda väga kergesti, küll aga piirangutega. 
Põnev oli näha, et partnerite leidmine käib huvitaval viisil. Kui on õpetajal olemas teema, saab ta selle sinna kogukonda üles panna ja teised õpetajad, saavad siis vaadata ja uurida ning soovi korral liituda selle projektiga.
Minule meeldis kõige rohkem projekt "Lets's make video". Antud projektist võttis osa Eesti kool ja Hispaania kool, kus Eesti kooli õpetajal tuli idee, teha ise video. Eesti kooli õpilased soovisid luua oma kooli elust video. Üks põhjus, miks valisin selle projekti on see, et teismelisi ei ole võimalik nii kergesti projekti kaasa haarata.
Tulevase lasteaiaõpetajana usun, et eTwinning annab mitmeid võimalusi uurida ja õppida erinevaid kultuure, traditsioone ja eluviise. Samuti võimaldab eTwinning teistel riikidel tutvuda meie kultuuriga ja traditsioonidega ja seda väga efektiivsel ja meeldejääval viisil. Võimalus on luua videosi, posterid ja pilte,lasteaia päevast ja jagada seda teistega ning näha, kuidas toimub teiste lasteaia päev. 
Kindlasti on veebiseminar kasulik ja efektiivne viis läbi viia seminari, kuna inimesed saavad võib-olla paremini osaleda, kuna ei pea näiteks kaugelt seminari jaoks kohale sõitma. Veebiseminar on minu arvates hea viis, mida kasutada, aga kindlasti peab arvestama, et tihtipeale juhtub mõni tehniline viga ja et kõigil ei pruugi olla võimalust osalemiseks. Hea külg veel veebiseminari puhul on, see et tihtipeale on veebiseminarid järelvaatatavad.