Esimese allika valisin keskkonnast Õpetajate leht ühe arvamuse teema "Digistame ära?". Arvamus räägib sellest, et osades koolides arendatakse aineõpetuse eesmärke toetavaid digipädevusi arvutiõpetuse tunnis ning osa digipädevusi arendatakse aineõpetuse kaudu, mis on põimitud igasse ainesse. Samuti on arvamuses välja toodud, et digipädevused kirjutati õppekavas lahti alles mõne aasta eest ning digipädevuste arendamise plaan peaks kajastuma ka kooliõppekavas.
Arvamuse autor on välja toonud, et digiõppevara kasutamise eelised tulevad hästi esile Saaremaal., kus on suuremate muuseumide ja arhiivide külastamine tihtipeale raha- ja ajakulu tõttu võimatu, kuid seda saab teha ka virtuaalselt. Selliselt on võimalik luua sild ja külastada kohti, kuhu õpilased minna tahaksid, kui muidu ühes ainetunnis sinna ei jõua. Arvamuses autor lisab veel, et tema arvates toob materjalide jagamine alati kaasa hea õpipraktika. Samuti usub autor, et võiksime liikuda suunas, kus iga Eesti kool ei digista vaikselt oma nurgas, vaid häid kogemusi jagatakse ja võetakse käiku laiemalt. Autori arvates on suureks plussiks õppematerjalide jagamise platvormid, nagu Eestis e-Koolikott, kus lisaks oma komplekti koostamisele saab ka jagada selle sisu teiste huvilistega. Autori jaoks on selliste platvormide plussiks just see, et õpilased, kes on mingil põhjusel koolis eemal, saavad digitehnoloogia abil oma koolikaaslastega samas tempos püsida.
1. Naulainen, M. M. (2019) Digistame ära?
Loetud aadressilt: http://opleht.ee/2019/09/digistame-ara/
Teise allika valisin keskkonnast ETERA bakalureusetöö teemal "Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist kooleelses lasteasutuses." Uurimistöö eesmärgiks oli uurida rühmaõpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogide abiks olemist igapäevatöös. Probleemina tuuakse välja ülevaate puudumine, mil määral toetavad ja abistavad haridustehnoloogid rühmaõpetajaid IKT-vahendite kasutamisel ja õppe- ja kasvatustegevustesse lõimimisel. Küsimuse peale, kuidas suhtuvad õpetajad sellesse, et lasteaialapsed kasutavad info- ja kommunikatsioonivahendeid, jagunesid kahte leeri- õpetajad, kes seda pooldavad ning õpetajad, kes seda ei poolda. Lasteaedades, kus oli haridustehnoloog, suhtusid õpetaja IKT vahendite kasutamisse positiivselt ning õpetajad leidsid, et lapsed kasutavad IKT vahendeid sihipäraselt ja õppimise eesmärgil. Samuti selgus uuringust, et haridustehnoloog võiks lasteaias olemas olla, kuid töötaja kohta oli vastakaid arvamusi. Uurimisandmetest selgus, et rühmaõpetajad suhtuvad enamasti haridustehnoloogidesse positiivselt ning leiavad, et haridustehnoloogile võiks lasteaias ametikoht olla loodud osa- või täiskoormusega.
Samuti selgus andmetest, et lasteaedades, kus haridustehnoloog või IKT-vahendeid oli, kasutakase neid rohkem ja suhtutakse neisse ka positiivsemalt. Uurimisandmed andsid mõista, et haridustehnoloogid abistavad õpetajaid vastavalt haridustehnoloogi tööülesannetele- toimub nõustamine, vahendite hooldamine kui ka sisekoolitused. Õpetajad, kellel pole võimalust abi saada haridustehnoloogilt pöörduvad abi saamiseks teiste rühmaõpetajate poole, kes on asjas pädevam.
2. Jaakson, E. (2018). Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist koolieelses lasteasutuses. ( Bakalaureusetöö) Loetud aadressilt:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar