Akadeemiline postitus

    Liisi Oha on oma magistritöös välja toonud, et juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Juhtimise kohta saab veel ka öelda, et see on kestev protsess, mis koosneb planeerimisest, organiseerimisest ja juhendamisest. (Oha, 2014) Leian, et juhtimiseks on vaja eesmärke ning inimesi, kellega neid eesmärke täita ja keda nende eesmärkide täitmiseni motiveerida/mõjutada. Isiklikult mulle ei meeldi olla juhi rollis, kuna leian, et see nõuab palju teadmisi ja oskust suhelda. 

    Inimressursside juhtimine on juhtimise üks tähtsamaid mõtteid, mille all mõistetakse organisatsiooni kõiki töötajaid. Samuti on inimressurssi juhtimine põhifunktsioon juhtimise juures.  (Oha, 2014) Leian, et kui mina oleksin osa ühest organisatsioonist siis minu jaoks oleks tähtis, et organisatsiooni juht juhiks mind püstitatud eesmärkidele lähemale. 

    Leian, et õpetaja, kes töötab haridustehnoloogina või täidab haridustehnoloogi ülesandeid peab olema kursis juhtimisega, kuna see annab neile võimaluse kasutada erinevaid juhtimisstiile ja juhendada õpetajaid/lapsi kiiresti muutuvas maailmas. Praegusel ajal on digitehnoloogia arenenud väga kiiresti ning kokku puude sellega on lastel varajane, mis nõuab ka erinevaid lähenemisviise selle sihipäraseks kasutamiseks. Liisi Oha on oma magistritöös välja toonud erinevad juhtimisstiilid, millega peaks iga juht teadlik olema, samuti ka haridustehnoloogid, et leida kõige sobivam viis juhtimiseks. Inimesed on erinevad ja seda on ka juhid, mõnele juhile sobib rohkem demokraatlik juhtimisstiil, mõnele sobib autokraatne ja mõnele passiivne. (Oha, 2014) Leian, et selleks, et leida endale sobiv juhtimisstiil, tuleb need kõigepealt enda jaoks selgeks teha. 

   Demokraatilku juhtimisstiili põhimõtteks on juhtida asutust ühistegevuse läbi, võttes arvesse töötajate arvamust ja seisukohti. Autokraatse juhtimisstiili põhimõtteks on, et otsuseid võtab vastu asutuse juht ise, mis võib kaasa tuua töötajate motivatsiooni languse. Viimaseks juhtimisstiiliks on passiivne juhtimisstiil, mille põhimõtteks on töötajaid kohelda ja motiveerida indiviididena ning sekkuda nende tegevustesse minimaalselt. (Oha, 2014) Isiklikult arvan, et kõige parem juhtimisstiil oleks demokraatlik ja passiivne koostöös, kuna siis saab juht teha koostööd juhitavatega, andes neile piisavalt vabadust ja konkreetsust.

     Leian, et väga oluline juhtimise aspekt on info edastamine. Juht, kes oma töötajatele infot edastab peab olema kindel, et see info oleks asjakohane, arusaadav, kvaliteetne ning piisav. (Vapper, 2017) Isiklikult arvan, et need aspektid on väga olulised info edastamisel, kuna tean neid hetki, kus edastatud info ei ole usaldusväärne ning see võib tekitada töötajate vahel konflikte. Samuti kui info edastamisel läheb kaotsi selle kvaliteet ei ole enam see efektiivne.

    Leian, et kui haridustehnoloog on kursis eelmainitud aspektidega siis sujub ka koostöö teiste töötajatega. Samuti, kui haridustehnoloog on omandanud need aspektid siis ta saab ka veenduda, et õpetajad need omandanud on. Sellega tagab haridustehnoloog maksimaalselt eduka juhtimise tulemuse. 

Kasutatud kirjanuds:

       1. Oha, L. (2014). Juhtimisstiili ja eestvedamise mõju töömotivatsioonile raamatupidamisteenuseid pakkuvates firmades. Magistritöö. Loetud aadressil:

http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/1900/Liisi_Oha_MA2014.pdf?sequence=2

  2.Vapper, K. (2017). Juhtimise ja eestvedamise mõju organisatsiooni infokultuurile keskkonnaministeeriumi näitel. Magistritöö. Loetud aadressil:

https://drive.google.com/file/d/1QSvjk0VpvJ0r3FuaA7CWPpDC7XTr-n2E/view

    

    

Temaatilise kirjanduse ülevaade

Oma temaatilise kirjanduse allikaks valisin " Emergent Media Literacy: Digital Animation in Early Childhood". Artikkel ilmus aastal 2006 ning artikli autoriks on Jackie Marsh. Artikkel annab ülevaate 3-4 aastaste laste pädevuste üle, kus lapsed saavad luua sülearvuti abil lühianimafilmi. Saadud tulemused annavad lasteaja õpetajale teadmisi, arusaamu ning soovitusi, et luua lastele "põhja" tänapäeva tehnoloogilisel ajastul.

1. Kuidas rakendada animatsiooni (või muu multimeedia) loomist õppeprotsessi? Milliseid lõimingu võimalusi see pakub? 

Artiklist selgus, et 0-6 aastased lapsed kasutavad ekraanimeediumeid nagu televisioon, DVD, videod  jt, peaaegu kaks tundi päevas. Mis tähendab, et selleks hetkeks, kui lapsed lasteaeda jõuavad, teavad nad tehnoloogilistest vahenditest palju ning oskavad neid ka käepäraselt kasutada. 

Projekti käigus selgus, et peale vahendite tutvustamist, said lapsed enamus asjadega individuaalselst hakkama. Küll aga, tekkis osadel lastel raskusi arvutihiire kasutamisega.

Artiklist selgub, et animatsioonide ja filmide tegemine aitab lastel arendada nende mõtlemist, suhtlemist, probleemide lahendamist. Samuti leiti, et animatsioonide loomine ühendab erinevaid aspekte nagu pildid, helid, erinevad häälelised žestid. Tulenevalt sellest, saab järeldada, et animatsioonide loomine pakub väga palju lõimingu võimalusi.

2. Millised oskused, teadmised ja hoiakud kujunevad lastel animatsiooni loomise käigus?

Artiklit lugedes selgus, et animatsiooni loomise käigus osad lapsed planeerisid oma jutukesi, kasutades süžeeskeemi, kuid oli ka lapsi, kes seda meetodit ei kasutanud. Siit tulenevalt võiks öelda, et lastel kujunes hästi välja planeerimisoskus. Samuti õppisid lapsed kasutama tarkvara, millega animatsiooni tehti imovie2, mida kasutati filmi monteerimiseks. Tarkvara kasutamiseks vajasid lapsed kerget juhendamist ja iseseisvat katsetamist.

Uuringus selgus, et animatsiooni loomine arendas lastel ka kriitilist mõtlemist probleemide lahendamise osas.

3. Miks rakendada sisuloomet (multimeedia loomise) ja meediakasvatust alushariduses?

Sisuloomet ja meediakasvatust tuleks rakendada alushariduses sellepärast, et lapsed oskaksid tulevikus kasutada tehnoloogiat turvaliselt ja sihipäraselt ning teeksid vahet turvalisel ja mitteturvalisel keskkonnal.

Artikli autor on välja toonud, et lasteaiaõpetajad peaksid olema toetajad meediakasvatusele, et see oleks lastele väljakutsuv, kuid eakohaselt arendav. Samuti on artiklis välja toodud, et õpetajad võiksid mõista pealtungivat tehnoloogiat, et pakkuda lastele alust õppimiseks uue meedia ajastul.

Kasutatud kirjandus:

Marsh, J.(2006). Emergent media Literacy: Digital Animation in early Childhood, Language and Education, 20(6), 493-506. doi:10.2167/le660.0 

Digitaalse õppematerjali loomine

Enda loodud digitaalse õppematerjali loomiseks kasutasin, keskkonda LearningApps.org. Valisin selle keskkonna, kuna LearningApps on väga lihtne ja mugav kasutada. Samuti on LearningApps'is palju valikuvõimalusi, et luua vahvaid mänge ja teste nii lastele kui ka  täiskasvanutele. 

Digitaalne õppematerjal asub siin

Digitaalse õppematerjali lõin lastele alates neljandast eluaastast.

Soovisin lõimida kahte valdkonda mina ja keskkond ning matemaatika.

Minu loodud õppematerjali õpieesmärgid:

1. Laps tunneb numbreid 1-5.
2. Laps oskab seostada pildil olevaid kujutisi numbritega.
3. Laps tunneb pildilt ära ja oskab nimetada pildil oleva kujutise. 
4. Laps oskab arutleda tähtpäeva tegemistest.

Õppematerjali luues, soovisin lõimida selle praeguse teemaga ehk jõuludega. Küsimusetüübiks valisin vastavusse seadmise, kus laps peab kokku viima numbri ja pildi. Näiteks number 2 ja pilt, kus on 2 päkapikku. Mängu alustades, tuleb ette numbrid 1-5 ning 5 pilti, millel on numbrile vastav arv kujutisi. Kui mäng on lõpetatud, saab laps ka tagasisidet, sellele, kuidas tal läks. 

Mängimiseks on vaja lapsel eelnevaid teadmisi jõulude kohta ning samuti peab laps teadma numbreid 1-5. Leian, et mänguga saab kinnistada ka laste eelnevaid teadmisi. Näiteks on võimalus kasutada õpetajal õppematerjali peale jõule, kus lapsed saavad seda mängu mängida ning ka jutustada enda jõulupühi. See annab õpetajale võimaluse korrata lastega jõuludest ning ka sellest, kui erinevad võivad jõulud olla. Antud õppematerjali saab kahjuks kasutada ainult jõulude teemaga, kuna õppematerjalis on kasutada jõuluteemalisi pilte.

Õppematerjali saavad kasutada nii õpetajad kui ka lapsed. Õpetajatele on lihtne viis integreerida tavalisse õppe- ja kasvatustegevusse tehnoloogiat. Kuna tegemist on lihtsa ja lühikese mänguga, leian, et laps saab seda mängida üksinda. Mängu käigus saab laps testida enda teadmisi. 

Visuaalselt on õppematerjalis kasutatud värvilisi, arusaadavaid, lastemeelseid ja lihtsaid illustratsioone ning pildid on tausatal selgelt.

Õppematerjal on kättesaadav kõigis tehnoloogia vahendites, tahvelarvutites, telefonides ja tavalistes arvutites. Õppematerjalile ligipääsemiseks on vajalik interneti olemasolu.

Teadusartikli analüüs

Analüüsitava teadusartikli leidsin EBSCO Discovery leheküljelt, kasutades märksõnu ICT, kindergarten ja education. Leitud teadusartikli pealkiri on "The Role and Attitudes of Kindergarten Educators in ICT-Supported Early Childhood Education". Artikkel ilmus välja 2017 aastal "Technology Education Managment Informatics" lühidalt TEM Journal.

Teadusartikli allikakirje info ja link:

Preradovic, N.M., Ležin, G. & Boras, D. (2017). The Role and Attitudes of Kindergarten Educators in ICT-Supported Early Choldhood Education. Technology Education Managment Informatics (TEM Journal)

Artikli analüüs:

Selles artiklis analüüsitakse, lasteaiaõpetajate rolle ja hoiakuid IKT vahendite kasutamiseks varajases hariduses. Artikli eesmärgiks on välja selgitada lasteaiaõpetajate rolle ja suhtumist IKT vahendite poolt toetatud varajane haridus. Samuti oli uurijate eesmärk teada saada viisid, kuidas õpetajad kasutavad IKT vahendeid oma igapäevatöös. Artiklit lugedes, tuli välja, et uuring on tehtud Horvaatias. Samuti on välja toodud, et uurimuse tulemused võrreldakse kõige uuemate järelduste põhjal teiste riikidega. Konkreetseid uurimisküsimusi ei ole artiklis välja toodud.

Artikli on uurijad välja toonud, et nende uurimis metoodika on  keskendunud isiklikule IKT vahendite kasutamisele kui ka IKT vahendite tutvustamist lasteaia lastele, lasteaiaõpetajate poolt.

Uuringu instrument oli välja töötatud lasteaiaõpetajate suhtumise määramiseks IKT vahendite kasutamise kohta koolieelses eas lastele nii kodus kui ka lasteaias. Uuringu instrument oli välja töötatud nii alushariduse eksperdi ja IKT eksperdi koostööl. 

Välja selgitamaks lasteaiaõpetajate rolle ja hoiakuid IKT vahendite kasutamise kohta viisid uurijad läbi kvantitatiivse uuringu. Uuringus osales kokku 46 kuus vastajat, kelleks olid lasteaiaõpetajad avalikust lasteaiast. Artiklis on ka välja toodud erinevad tabelid, mis näitavad, kui palju ja mil viisil õpetajad kasutavad IKT vahendeid alushariduses. Samuti on artiklis välja toodud, et 46 vastajast 42 kasutab IKT vahendeid mitmeid kordi nädalas ning uuringust tuli välja, et enamus õpetajaid kasutab üldjuhul arvuteid kodus.

Need tulemused näitavad, et lasteaiaõpetajad on üldiselt arvutikasutajad. Uurides eesmärke, milleks õpetajad kasutavad arvuteid, koguti erinevaid vastuseid, mis näitasid, et nad kasutavad peamiselt arvuteid oma töö tegemiseks. Samuti küsiti lasteaiaõpetajate käest, millisteks tegevusteks kasutavad nad interneti. Uuringus uuriti ka õpetajate poolseid plusse ja miinuseid arvuti kasutamisse ning õpetajate poolsed plussid ja miinused laste arvuti kasutusse. 

Lasteaiaõpetajad said küsitluse käigus valida mitu vastust, s.t. kõiki vastuseid, mis nende arvates olid nendega seotud. Kõige suurem arv õpetajaid on kasutanud IKT vahendeid selleks, et otsida teavet (82,6%), samas enam kui pooled neist kasutavad seda ka dokumenteerimiseks oma rühma laste õppeprotsessis (56%). Kogutud andmete põhjal otsivad õpetajad enamasti internetis sisu, mis on mõeldud uudiste lugemiseks, lastele meelelahutuseks ning isiklikusk meelelahutuseks. 

Õpetajate poolt välja toodud arvuti kasutamise plussid ja miinused näitasid, et üldiselt on õpetajad interneti- suhtluse lihtsusest (50% õpetajadest olid väga hästi rahul, samas kui 17,4% õpetajatest oli üldiselt rahul). Uuringu tulemused näitavad, et üldjuhul lasteaiaõpetajad Horvaatias toetavad IKT vahendite kasutamist nii lastega kui ka dokumentatsioonis. 

Kokkuvõte ja järeldus:

Uuringu selgus, et õpetajad vajavad võimalusi professionaalseks arenguks ning häid võimalusi IKT - vahenditega seotuid kogemusi. Uuringud näitavad, et üha enam lasteaiaõpetajaid kasutavad IKT- seadmeid nagu digikaamerad, tahvelarvutid, skannereid, ja printereid, et dokumenteerida nende lasteaias toimuvaid tegevusi. Uuringus selgus ka, et mingil määral ikkagi lasteaiaõpetajad vajavad juhendamist otsuste langetamiseks ja selleks kuidas toetada alusharidust IKT vahenditega ning millised IKT vahendid on vastuvõetavad nii lastele kui ka lastevanematele. 

Teoreetilise ja empiirilise töö kooskõla:

Minu arvates oli artikkel teoreetiliselt kui ka empiiriliselt kooskõlas. Artikkel sisaldas väga palju eelnevaid uuringuid teistes riikides. Samuti oli läbiviidud uuring kooskõlas eesmärgi kui ka uurimisprobleemiga.

Minu arvamus ja uued teadmised:

Mina leian, et artikkel oli hea ja informeeriv. Leian, et selline uuring oli vajalik, et välja selgitada õpetajate hoiakuid ja rolle IKT -vahendite kasutamise kohta. Samuti leian, et uuringus oli ilusti välja toodud põhjused, miks nad IKT vahendeid kasutavad. 

Minu jaoks oli uus teadmine see, et Horvaatias ei kasutata IKT-vahendeid nii palju õppetöös kui meil Eestis. Samuti üllatas mind see, et õpetajate hoiak IKT vahendite kohta oli üldiselt positiivne. 

3 võimalikku uurimisteemat:

1. Milliseid IKT- vahendeid kasutada õppe- ja kasvatustegevustes lastega?
2. Kuidas suhtuvad lapsevanemad IKT- vahendite kasutamisse lastaias? Kas ja miks tulemused erinevad?
3. Milline on IKT- vahendite kättesaadavus ja kasutamise oskus lasteaiaõpetajatel?

Õppematerjalide kvaliteedi hindamine ja analüüsimine.

Analüüsimiseks valisin leheküljelt lasteaiaveebimangud.blogspot.com mängu loomade ja lindude rühmitamine.
Õppemäng on loodud aastatel 2008 ning autoriks on Tiia Salm.
Õppemäng on mõeldud vanustele 5-7+
Eesmärk on lastele õpetada rühmitamist, loendamist viieni, järgarve- mitmes, lugemist.

Õppematerjali eesmärk ja õpitulemused
Õppemängu leitavas keskkonnas on välja toodud eesmärgid lõimides kolme valdkonda: mina ja keskkond, keel ja kõne ning matemaatika. Õppemängu eesmärkideks on, et laps tunneb erinevaid linde ja loomi, oskab nimetada järgarve- mitmes, oskab rühmitada. Minu arvates toetab õppemäng ka neid õpieesmärke. Õppemängus seletatakse ilusti ära, mida teha tuleb. Samuti on võimalik jälgida õppemängus, kuidas lapsel läheb ja pärast arutada õppija saavutuste üle. Minu meelest on hea see, et kui lapsel läheb väga sassi siis on tal võimalus uuesti alustada ja proovida. 
Motiveeritus ja eakohasus
Leian, et antud õpimäng ei pruugi olla nii motiveeri, kui see olla võiks. Arvan, et kui laps juba paar korda seda mänginud on, tüdineb ta sellest ära, kuna pildi korduvad ja lõpuks kulub lapsele see kõik pähe ja mäng ei ole enam lapsele huvitav. Samuti saavad õppemängu mängida lapsed, kes oskavad mingil määral juba lugeda. Leian, et õppemäng on sihtrühmale eakohane ja lapsed saavad sellega hästi hakkama. Võib tekkida, kus laps ei pruugi teada looma nimetust ja rühma, siis saab õpetaja last ka aidata. 
Ainealane korrektsus
Antud õppemäng sisaldas ainealaselt õigeid termineid. Leian, et teriminid on lastele arusaadavad ja eakohased.
Sobiv maht
Arvan, et antud õppemäng on piisavalt pikk ja lapsed ei tüdine nii kiiresti ära. Küll aga mulle tundub, et kui seda mitu korda läbi teha, võib hakata igav ja tekib tüdimus. Samuti saab ka samalt lehelt kohe mänguga alustama minna.
Interaktiivsus
Õppemäng tundub piisavalt interaktiivne õpilaste jaoks. Õppemängus on õppijale järjest ette antud erinevad looma pildid ning laps saab need lohistada õigesse lahtrisse, isegi kui läheb esimesel korral valesse lahtrisse, saab ta uuesti proovida. Samuti on õppemängus kasutatud vähe teksti.
Liigendatus
Minu arvates on õppematerjal kujundatud lihtsalt ja arusaadavalt. Õppemängus olevad pildid on üsna realistlikud, mis aitab ka lapsed paremini seostada eluliselt. Samuti arvan, et pildid on piisavalt suured, et aru saada, millega tegu on. Õppematerjalis on kasutatud on kahet viisi kirjastiili, mis võiks olla kõik ühesugune trükitähtedes, et ka laps saab ülesannet lugeda. 
Keeleline korrektsus
Leian, et õppematerjal on keeleliselt korrektne. Kuid ülesande peab ikkagi õpetaja lastele selgeks tegema, kuna ülesande käsklus on kirjatähtedes, mis võib lastele keeruline lugeda olla.

Minu meelest on õppematerjal üldiselt hea ja mugav kasutada. Arvan, et seda saab kasutada ka gruppidena kui ka individuaalselt. 

Allikad: 
http://lasteaiaveebimangud.blogspot.com/2011/10/loomade-ja-lindude-ruhmitamine.html#links

Lapse/Õppija digipädevused

Esimese allika valisin keskkonnast Õpetajate leht ühe arvamuse teema "Digistame ära?".  Arvamus räägib sellest, et osades koolides arendatakse aineõpetuse eesmärke toetavaid digipädevusi arvutiõpetuse tunnis ning osa digipädevusi arendatakse aineõpetuse kaudu, mis on põimitud igasse ainesse. Samuti on arvamuses välja toodud, et digipädevused kirjutati õppekavas lahti alles mõne aasta eest ning digipädevuste arendamise plaan peaks kajastuma ka kooliõppekavas. 

Arvamuse autor on välja toonud, et digiõppevara kasutamise eelised tulevad hästi esile Saaremaal., kus on suuremate muuseumide ja arhiivide külastamine tihtipeale raha- ja ajakulu tõttu võimatu, kuid seda saab teha ka virtuaalselt. Selliselt on võimalik luua sild  ja külastada kohti, kuhu õpilased minna tahaksid, kui muidu ühes ainetunnis sinna ei jõua. Arvamuses autor lisab veel, et tema arvates toob materjalide jagamine alati kaasa hea õpipraktika. Samuti usub autor, et võiksime liikuda suunas, kus iga Eesti kool ei digista vaikselt oma nurgas, vaid häid kogemusi jagatakse ja võetakse käiku laiemalt. Autori arvates on suureks plussiks õppematerjalide jagamise platvormid, nagu Eestis e-Koolikott, kus lisaks oma komplekti koostamisele saab ka jagada selle sisu teiste huvilistega. Autori jaoks on selliste platvormide plussiks just see, et õpilased, kes on mingil põhjusel koolis eemal, saavad digitehnoloogia  abil oma koolikaaslastega samas tempos püsida. 

1. Naulainen, M. M. (2019) Digistame ära?

 Loetud aadressilt:  http://opleht.ee/2019/09/digistame-ara/

Teise allika valisin keskkonnast ETERA bakalureusetöö teemal "Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist kooleelses lasteasutuses."  Uurimistöö eesmärgiks oli uurida rühmaõpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja  haridustehnoloogide abiks olemist igapäevatöös. Probleemina tuuakse välja ülevaate puudumine, mil määral toetavad ja abistavad haridustehnoloogid rühmaõpetajaid IKT-vahendite kasutamisel ja õppe- ja kasvatustegevustesse lõimimisel.  Küsimuse peale, kuidas suhtuvad õpetajad sellesse, et lasteaialapsed kasutavad info- ja kommunikatsioonivahendeid, jagunesid kahte leeri- õpetajad, kes seda pooldavad ning õpetajad, kes seda ei poolda. Lasteaedades, kus oli haridustehnoloog, suhtusid õpetaja IKT vahendite kasutamisse positiivselt ning õpetajad leidsid, et lapsed kasutavad IKT vahendeid sihipäraselt ja õppimise eesmärgil. Samuti selgus uuringust, et  haridustehnoloog võiks lasteaias olemas olla, kuid töötaja kohta oli vastakaid arvamusi. Uurimisandmetest selgus, et rühmaõpetajad suhtuvad enamasti haridustehnoloogidesse positiivselt ning leiavad, et haridustehnoloogile võiks lasteaias ametikoht olla loodud osa- või täiskoormusega. 

Samuti selgus andmetest, et lasteaedades, kus haridustehnoloog  või IKT-vahendeid oli, kasutakase neid rohkem ja suhtutakse neisse ka positiivsemalt. Uurimisandmed andsid mõista, et haridustehnoloogid abistavad õpetajaid vastavalt haridustehnoloogi tööülesannetele- toimub nõustamine, vahendite hooldamine kui ka sisekoolitused. Õpetajad, kellel pole võimalust abi saada haridustehnoloogilt pöörduvad abi saamiseks teiste rühmaõpetajate poole, kes on asjas pädevam. 

2. Jaakson, E. (2018). Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist koolieelses lasteasutuses. ( Bakalaureusetöö) Loetud aadressilt: 

https://www.etera.ee/zoom/45120/view?page=1&p=separate&search=%22digip%C3%A4devused%22~undefined%20%22lapse%20digip%C3%A4devused%22~undefined&tool=search

Õpikeskkondade kaardistus

Personaalne õpikeskkond tähendab minu jaoks virtuaalset keskkonda, mida kasutan õppimiseks ja informatsiooni leidmiseks. Nende alla kuuluvad keskkonnad, mida kasutan teistega suhtlemiseks, akadeemiliste tekstide leidmiseks, kodutöö vaatamiseks ning koolitööde tegemiseks. Enda personaalse õpikeskkonna mõistekaardi tegin bubbl.us. Kasutasin seda, kuna olen sellega ennem kokku puutunud ning see on minu jaoks lihtne ja mugav kasutada. 

Õpikeskkondi kasutan koostööks kursusekaaslastega, õppejõududega ja lastevanematega. Antud juhul ma lastevanematega kokku ei puutu, kuna ei tööta hetkel. Tean, et lastevanematega koostööks olevaid keskkondi, aga ei kasuta neid.

Minu jaoks on olulised keskkonnad, kus saan kergesti suhelda kursusekaaslastega, vahetada omavahel ideid, anda üksteisele nõu ning keskkonda, kus on mugav koos samaaegselt koolitöid teha. Nendeks kõige paremad keskkonnad on Facebook ja GoogleDrive, kuna Facebooki kaudu on mugav suhelda ning inimesi kätte saada ja GoogleDrive'is on mugav ja lihtne jälgida oma meeskonna kaaslaste tegevusi. Samuti kasutan ka loenguid ja raamatukogu, kui keskkonda, kus saab kursusekaaslastega arutada ja otsida materjale antud teema kohta. Kursusekaaslastega saab hästi rühmatöödel kasutada ka YouTube'i, kuna kui on vaja teha video, siis saab selle sinna kergesti üles panna ja teistega lingikaudu jagada. Samuti saab YouTube'is postitada videosi nii, et neid näeb ainult konto omanik ja need kellega linki on jagatud.

Blogger, Moodle, Edidaktikum, Wordpress'i ning Esterit kasutan individuaalseteks koolitöödeks. Bloggerisse postitan ülesande vastuseid ning Edidaktikumist ja Moodlest saan ma ülesandeid ja materjale erinevate kursuste kohta ning Wordpress'ist saan ma teada, mis kodus teha jäi.  Ester on hea infosüsteem, kust otsida koolitöö jaoks raamtuid, ajakirju, artikleid jms. 

Samuti erinevate failide tegemiseks kasutan keskkondi Word, GoogleDrive, Excel ning PowerPoint. Antud keskkondade puhul on mugav edastada kursusekaaslastele ja õppejõududele faile. Miinuseks on, see et antud keskkondade puhul v.a GoogleDrive, ei ole võimalik neid faile korrigeerida või parandad teistel. 

Õppejõududega kasutan pigem keskkondi Gmail ja GoogleDrive. Kasutan neid kahte keskkonda, kuna GoogleDrive'iga saan jagada faile, mida saab õppejõud vajadusel korrigeerida ning Gmaili kasutan õppejõududega suhtlemisel. Õppejõududega ma ei kasuta kindlasti Facebooki, kuna see ei ole ametlik.

Antud keskkondadest kasutan kõiki, kuid kõige tihedamalt ikkagi Edidaktikumi, Facebooki, Wordpress'i, Blogger, GoogleDrive'i, Moodle'it ning Gamili. 

Hetkel ei oska öelda, milliseid õpikeskkondi ma veel juurde vajan.

Parandustegevuste kavandamisel võiksin mõelda õppejõududega Facebook'i kasutamisele, kuna siis saab kiiremini õppejõu võib-olla kätte ja ei pea kartma, et kiri kohale ei jõua.  Kindlasti tulevikus hakkan kasutama keskkondi, kus suhelda lastevanematega.