Digitaalse õppematerjali loomine

Enda loodud digitaalse õppematerjali loomiseks kasutasin, keskkonda LearningApps.org. Valisin selle keskkonna, kuna LearningApps on väga lihtne ja mugav kasutada. Samuti on LearningApps'is palju valikuvõimalusi, et luua vahvaid mänge ja teste nii lastele kui ka  täiskasvanutele. 

Digitaalne õppematerjal asub siin

Digitaalse õppematerjali lõin lastele alates neljandast eluaastast.

Soovisin lõimida kahte valdkonda mina ja keskkond ning matemaatika.

Minu loodud õppematerjali õpieesmärgid:

1. Laps tunneb numbreid 1-5.
2. Laps oskab seostada pildil olevaid kujutisi numbritega.
3. Laps tunneb pildilt ära ja oskab nimetada pildil oleva kujutise. 
4. Laps oskab arutleda tähtpäeva tegemistest.

Õppematerjali luues, soovisin lõimida selle praeguse teemaga ehk jõuludega. Küsimusetüübiks valisin vastavusse seadmise, kus laps peab kokku viima numbri ja pildi. Näiteks number 2 ja pilt, kus on 2 päkapikku. Mängu alustades, tuleb ette numbrid 1-5 ning 5 pilti, millel on numbrile vastav arv kujutisi. Kui mäng on lõpetatud, saab laps ka tagasisidet, sellele, kuidas tal läks. 

Mängimiseks on vaja lapsel eelnevaid teadmisi jõulude kohta ning samuti peab laps teadma numbreid 1-5. Leian, et mänguga saab kinnistada ka laste eelnevaid teadmisi. Näiteks on võimalus kasutada õpetajal õppematerjali peale jõule, kus lapsed saavad seda mängu mängida ning ka jutustada enda jõulupühi. See annab õpetajale võimaluse korrata lastega jõuludest ning ka sellest, kui erinevad võivad jõulud olla. Antud õppematerjali saab kahjuks kasutada ainult jõulude teemaga, kuna õppematerjalis on kasutada jõuluteemalisi pilte.

Õppematerjali saavad kasutada nii õpetajad kui ka lapsed. Õpetajatele on lihtne viis integreerida tavalisse õppe- ja kasvatustegevusse tehnoloogiat. Kuna tegemist on lihtsa ja lühikese mänguga, leian, et laps saab seda mängida üksinda. Mängu käigus saab laps testida enda teadmisi. 

Visuaalselt on õppematerjalis kasutatud värvilisi, arusaadavaid, lastemeelseid ja lihtsaid illustratsioone ning pildid on tausatal selgelt.

Õppematerjal on kättesaadav kõigis tehnoloogia vahendites, tahvelarvutites, telefonides ja tavalistes arvutites. Õppematerjalile ligipääsemiseks on vajalik interneti olemasolu.

Teadusartikli analüüs

Analüüsitava teadusartikli leidsin EBSCO Discovery leheküljelt, kasutades märksõnu ICT, kindergarten ja education. Leitud teadusartikli pealkiri on "The Role and Attitudes of Kindergarten Educators in ICT-Supported Early Childhood Education". Artikkel ilmus välja 2017 aastal "Technology Education Managment Informatics" lühidalt TEM Journal.

Teadusartikli allikakirje info ja link:

Preradovic, N.M., Ležin, G. & Boras, D. (2017). The Role and Attitudes of Kindergarten Educators in ICT-Supported Early Choldhood Education. Technology Education Managment Informatics (TEM Journal)

Artikli analüüs:

Selles artiklis analüüsitakse, lasteaiaõpetajate rolle ja hoiakuid IKT vahendite kasutamiseks varajases hariduses. Artikli eesmärgiks on välja selgitada lasteaiaõpetajate rolle ja suhtumist IKT vahendite poolt toetatud varajane haridus. Samuti oli uurijate eesmärk teada saada viisid, kuidas õpetajad kasutavad IKT vahendeid oma igapäevatöös. Artiklit lugedes, tuli välja, et uuring on tehtud Horvaatias. Samuti on välja toodud, et uurimuse tulemused võrreldakse kõige uuemate järelduste põhjal teiste riikidega. Konkreetseid uurimisküsimusi ei ole artiklis välja toodud.

Artikli on uurijad välja toonud, et nende uurimis metoodika on  keskendunud isiklikule IKT vahendite kasutamisele kui ka IKT vahendite tutvustamist lasteaia lastele, lasteaiaõpetajate poolt.

Uuringu instrument oli välja töötatud lasteaiaõpetajate suhtumise määramiseks IKT vahendite kasutamise kohta koolieelses eas lastele nii kodus kui ka lasteaias. Uuringu instrument oli välja töötatud nii alushariduse eksperdi ja IKT eksperdi koostööl. 

Välja selgitamaks lasteaiaõpetajate rolle ja hoiakuid IKT vahendite kasutamise kohta viisid uurijad läbi kvantitatiivse uuringu. Uuringus osales kokku 46 kuus vastajat, kelleks olid lasteaiaõpetajad avalikust lasteaiast. Artiklis on ka välja toodud erinevad tabelid, mis näitavad, kui palju ja mil viisil õpetajad kasutavad IKT vahendeid alushariduses. Samuti on artiklis välja toodud, et 46 vastajast 42 kasutab IKT vahendeid mitmeid kordi nädalas ning uuringust tuli välja, et enamus õpetajaid kasutab üldjuhul arvuteid kodus.

Need tulemused näitavad, et lasteaiaõpetajad on üldiselt arvutikasutajad. Uurides eesmärke, milleks õpetajad kasutavad arvuteid, koguti erinevaid vastuseid, mis näitasid, et nad kasutavad peamiselt arvuteid oma töö tegemiseks. Samuti küsiti lasteaiaõpetajate käest, millisteks tegevusteks kasutavad nad interneti. Uuringus uuriti ka õpetajate poolseid plusse ja miinuseid arvuti kasutamisse ning õpetajate poolsed plussid ja miinused laste arvuti kasutusse. 

Lasteaiaõpetajad said küsitluse käigus valida mitu vastust, s.t. kõiki vastuseid, mis nende arvates olid nendega seotud. Kõige suurem arv õpetajaid on kasutanud IKT vahendeid selleks, et otsida teavet (82,6%), samas enam kui pooled neist kasutavad seda ka dokumenteerimiseks oma rühma laste õppeprotsessis (56%). Kogutud andmete põhjal otsivad õpetajad enamasti internetis sisu, mis on mõeldud uudiste lugemiseks, lastele meelelahutuseks ning isiklikusk meelelahutuseks. 

Õpetajate poolt välja toodud arvuti kasutamise plussid ja miinused näitasid, et üldiselt on õpetajad interneti- suhtluse lihtsusest (50% õpetajadest olid väga hästi rahul, samas kui 17,4% õpetajatest oli üldiselt rahul). Uuringu tulemused näitavad, et üldjuhul lasteaiaõpetajad Horvaatias toetavad IKT vahendite kasutamist nii lastega kui ka dokumentatsioonis. 

Kokkuvõte ja järeldus:

Uuringu selgus, et õpetajad vajavad võimalusi professionaalseks arenguks ning häid võimalusi IKT - vahenditega seotuid kogemusi. Uuringud näitavad, et üha enam lasteaiaõpetajaid kasutavad IKT- seadmeid nagu digikaamerad, tahvelarvutid, skannereid, ja printereid, et dokumenteerida nende lasteaias toimuvaid tegevusi. Uuringus selgus ka, et mingil määral ikkagi lasteaiaõpetajad vajavad juhendamist otsuste langetamiseks ja selleks kuidas toetada alusharidust IKT vahenditega ning millised IKT vahendid on vastuvõetavad nii lastele kui ka lastevanematele. 

Teoreetilise ja empiirilise töö kooskõla:

Minu arvates oli artikkel teoreetiliselt kui ka empiiriliselt kooskõlas. Artikkel sisaldas väga palju eelnevaid uuringuid teistes riikides. Samuti oli läbiviidud uuring kooskõlas eesmärgi kui ka uurimisprobleemiga.

Minu arvamus ja uued teadmised:

Mina leian, et artikkel oli hea ja informeeriv. Leian, et selline uuring oli vajalik, et välja selgitada õpetajate hoiakuid ja rolle IKT -vahendite kasutamise kohta. Samuti leian, et uuringus oli ilusti välja toodud põhjused, miks nad IKT vahendeid kasutavad. 

Minu jaoks oli uus teadmine see, et Horvaatias ei kasutata IKT-vahendeid nii palju õppetöös kui meil Eestis. Samuti üllatas mind see, et õpetajate hoiak IKT vahendite kohta oli üldiselt positiivne. 

3 võimalikku uurimisteemat:

1. Milliseid IKT- vahendeid kasutada õppe- ja kasvatustegevustes lastega?
2. Kuidas suhtuvad lapsevanemad IKT- vahendite kasutamisse lastaias? Kas ja miks tulemused erinevad?
3. Milline on IKT- vahendite kättesaadavus ja kasutamise oskus lasteaiaõpetajatel?

Õppematerjalide kvaliteedi hindamine ja analüüsimine.

Analüüsimiseks valisin leheküljelt lasteaiaveebimangud.blogspot.com mängu loomade ja lindude rühmitamine.
Õppemäng on loodud aastatel 2008 ning autoriks on Tiia Salm.
Õppemäng on mõeldud vanustele 5-7+
Eesmärk on lastele õpetada rühmitamist, loendamist viieni, järgarve- mitmes, lugemist.

Õppematerjali eesmärk ja õpitulemused
Õppemängu leitavas keskkonnas on välja toodud eesmärgid lõimides kolme valdkonda: mina ja keskkond, keel ja kõne ning matemaatika. Õppemängu eesmärkideks on, et laps tunneb erinevaid linde ja loomi, oskab nimetada järgarve- mitmes, oskab rühmitada. Minu arvates toetab õppemäng ka neid õpieesmärke. Õppemängus seletatakse ilusti ära, mida teha tuleb. Samuti on võimalik jälgida õppemängus, kuidas lapsel läheb ja pärast arutada õppija saavutuste üle. Minu meelest on hea see, et kui lapsel läheb väga sassi siis on tal võimalus uuesti alustada ja proovida. 
Motiveeritus ja eakohasus
Leian, et antud õpimäng ei pruugi olla nii motiveeri, kui see olla võiks. Arvan, et kui laps juba paar korda seda mänginud on, tüdineb ta sellest ära, kuna pildi korduvad ja lõpuks kulub lapsele see kõik pähe ja mäng ei ole enam lapsele huvitav. Samuti saavad õppemängu mängida lapsed, kes oskavad mingil määral juba lugeda. Leian, et õppemäng on sihtrühmale eakohane ja lapsed saavad sellega hästi hakkama. Võib tekkida, kus laps ei pruugi teada looma nimetust ja rühma, siis saab õpetaja last ka aidata. 
Ainealane korrektsus
Antud õppemäng sisaldas ainealaselt õigeid termineid. Leian, et teriminid on lastele arusaadavad ja eakohased.
Sobiv maht
Arvan, et antud õppemäng on piisavalt pikk ja lapsed ei tüdine nii kiiresti ära. Küll aga mulle tundub, et kui seda mitu korda läbi teha, võib hakata igav ja tekib tüdimus. Samuti saab ka samalt lehelt kohe mänguga alustama minna.
Interaktiivsus
Õppemäng tundub piisavalt interaktiivne õpilaste jaoks. Õppemängus on õppijale järjest ette antud erinevad looma pildid ning laps saab need lohistada õigesse lahtrisse, isegi kui läheb esimesel korral valesse lahtrisse, saab ta uuesti proovida. Samuti on õppemängus kasutatud vähe teksti.
Liigendatus
Minu arvates on õppematerjal kujundatud lihtsalt ja arusaadavalt. Õppemängus olevad pildid on üsna realistlikud, mis aitab ka lapsed paremini seostada eluliselt. Samuti arvan, et pildid on piisavalt suured, et aru saada, millega tegu on. Õppematerjalis on kasutatud on kahet viisi kirjastiili, mis võiks olla kõik ühesugune trükitähtedes, et ka laps saab ülesannet lugeda. 
Keeleline korrektsus
Leian, et õppematerjal on keeleliselt korrektne. Kuid ülesande peab ikkagi õpetaja lastele selgeks tegema, kuna ülesande käsklus on kirjatähtedes, mis võib lastele keeruline lugeda olla.

Minu meelest on õppematerjal üldiselt hea ja mugav kasutada. Arvan, et seda saab kasutada ka gruppidena kui ka individuaalselt. 

Allikad: 
http://lasteaiaveebimangud.blogspot.com/2011/10/loomade-ja-lindude-ruhmitamine.html#links

Lapse/Õppija digipädevused

Esimese allika valisin keskkonnast Õpetajate leht ühe arvamuse teema "Digistame ära?".  Arvamus räägib sellest, et osades koolides arendatakse aineõpetuse eesmärke toetavaid digipädevusi arvutiõpetuse tunnis ning osa digipädevusi arendatakse aineõpetuse kaudu, mis on põimitud igasse ainesse. Samuti on arvamuses välja toodud, et digipädevused kirjutati õppekavas lahti alles mõne aasta eest ning digipädevuste arendamise plaan peaks kajastuma ka kooliõppekavas. 

Arvamuse autor on välja toonud, et digiõppevara kasutamise eelised tulevad hästi esile Saaremaal., kus on suuremate muuseumide ja arhiivide külastamine tihtipeale raha- ja ajakulu tõttu võimatu, kuid seda saab teha ka virtuaalselt. Selliselt on võimalik luua sild  ja külastada kohti, kuhu õpilased minna tahaksid, kui muidu ühes ainetunnis sinna ei jõua. Arvamuses autor lisab veel, et tema arvates toob materjalide jagamine alati kaasa hea õpipraktika. Samuti usub autor, et võiksime liikuda suunas, kus iga Eesti kool ei digista vaikselt oma nurgas, vaid häid kogemusi jagatakse ja võetakse käiku laiemalt. Autori arvates on suureks plussiks õppematerjalide jagamise platvormid, nagu Eestis e-Koolikott, kus lisaks oma komplekti koostamisele saab ka jagada selle sisu teiste huvilistega. Autori jaoks on selliste platvormide plussiks just see, et õpilased, kes on mingil põhjusel koolis eemal, saavad digitehnoloogia  abil oma koolikaaslastega samas tempos püsida. 

1. Naulainen, M. M. (2019) Digistame ära?

 Loetud aadressilt:  http://opleht.ee/2019/09/digistame-ara/

Teise allika valisin keskkonnast ETERA bakalureusetöö teemal "Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist kooleelses lasteasutuses."  Uurimistöö eesmärgiks oli uurida rühmaõpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja  haridustehnoloogide abiks olemist igapäevatöös. Probleemina tuuakse välja ülevaate puudumine, mil määral toetavad ja abistavad haridustehnoloogid rühmaõpetajaid IKT-vahendite kasutamisel ja õppe- ja kasvatustegevustesse lõimimisel.  Küsimuse peale, kuidas suhtuvad õpetajad sellesse, et lasteaialapsed kasutavad info- ja kommunikatsioonivahendeid, jagunesid kahte leeri- õpetajad, kes seda pooldavad ning õpetajad, kes seda ei poolda. Lasteaedades, kus oli haridustehnoloog, suhtusid õpetaja IKT vahendite kasutamisse positiivselt ning õpetajad leidsid, et lapsed kasutavad IKT vahendeid sihipäraselt ja õppimise eesmärgil. Samuti selgus uuringust, et  haridustehnoloog võiks lasteaias olemas olla, kuid töötaja kohta oli vastakaid arvamusi. Uurimisandmetest selgus, et rühmaõpetajad suhtuvad enamasti haridustehnoloogidesse positiivselt ning leiavad, et haridustehnoloogile võiks lasteaias ametikoht olla loodud osa- või täiskoormusega. 

Samuti selgus andmetest, et lasteaedades, kus haridustehnoloog  või IKT-vahendeid oli, kasutakase neid rohkem ja suhtutakse neisse ka positiivsemalt. Uurimisandmed andsid mõista, et haridustehnoloogid abistavad õpetajaid vastavalt haridustehnoloogi tööülesannetele- toimub nõustamine, vahendite hooldamine kui ka sisekoolitused. Õpetajad, kellel pole võimalust abi saada haridustehnoloogilt pöörduvad abi saamiseks teiste rühmaõpetajate poole, kes on asjas pädevam. 

2. Jaakson, E. (2018). Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist koolieelses lasteasutuses. ( Bakalaureusetöö) Loetud aadressilt: 

https://www.etera.ee/zoom/45120/view?page=1&p=separate&search=%22digip%C3%A4devused%22~undefined%20%22lapse%20digip%C3%A4devused%22~undefined&tool=search

Õpikeskkondade kaardistus

Personaalne õpikeskkond tähendab minu jaoks virtuaalset keskkonda, mida kasutan õppimiseks ja informatsiooni leidmiseks. Nende alla kuuluvad keskkonnad, mida kasutan teistega suhtlemiseks, akadeemiliste tekstide leidmiseks, kodutöö vaatamiseks ning koolitööde tegemiseks. Enda personaalse õpikeskkonna mõistekaardi tegin bubbl.us. Kasutasin seda, kuna olen sellega ennem kokku puutunud ning see on minu jaoks lihtne ja mugav kasutada. 

Õpikeskkondi kasutan koostööks kursusekaaslastega, õppejõududega ja lastevanematega. Antud juhul ma lastevanematega kokku ei puutu, kuna ei tööta hetkel. Tean, et lastevanematega koostööks olevaid keskkondi, aga ei kasuta neid.

Minu jaoks on olulised keskkonnad, kus saan kergesti suhelda kursusekaaslastega, vahetada omavahel ideid, anda üksteisele nõu ning keskkonda, kus on mugav koos samaaegselt koolitöid teha. Nendeks kõige paremad keskkonnad on Facebook ja GoogleDrive, kuna Facebooki kaudu on mugav suhelda ning inimesi kätte saada ja GoogleDrive'is on mugav ja lihtne jälgida oma meeskonna kaaslaste tegevusi. Samuti kasutan ka loenguid ja raamatukogu, kui keskkonda, kus saab kursusekaaslastega arutada ja otsida materjale antud teema kohta. Kursusekaaslastega saab hästi rühmatöödel kasutada ka YouTube'i, kuna kui on vaja teha video, siis saab selle sinna kergesti üles panna ja teistega lingikaudu jagada. Samuti saab YouTube'is postitada videosi nii, et neid näeb ainult konto omanik ja need kellega linki on jagatud.

Blogger, Moodle, Edidaktikum, Wordpress'i ning Esterit kasutan individuaalseteks koolitöödeks. Bloggerisse postitan ülesande vastuseid ning Edidaktikumist ja Moodlest saan ma ülesandeid ja materjale erinevate kursuste kohta ning Wordpress'ist saan ma teada, mis kodus teha jäi.  Ester on hea infosüsteem, kust otsida koolitöö jaoks raamtuid, ajakirju, artikleid jms. 

Samuti erinevate failide tegemiseks kasutan keskkondi Word, GoogleDrive, Excel ning PowerPoint. Antud keskkondade puhul on mugav edastada kursusekaaslastele ja õppejõududele faile. Miinuseks on, see et antud keskkondade puhul v.a GoogleDrive, ei ole võimalik neid faile korrigeerida või parandad teistel. 

Õppejõududega kasutan pigem keskkondi Gmail ja GoogleDrive. Kasutan neid kahte keskkonda, kuna GoogleDrive'iga saan jagada faile, mida saab õppejõud vajadusel korrigeerida ning Gmaili kasutan õppejõududega suhtlemisel. Õppejõududega ma ei kasuta kindlasti Facebooki, kuna see ei ole ametlik.

Antud keskkondadest kasutan kõiki, kuid kõige tihedamalt ikkagi Edidaktikumi, Facebooki, Wordpress'i, Blogger, GoogleDrive'i, Moodle'it ning Gamili. 

Hetkel ei oska öelda, milliseid õpikeskkondi ma veel juurde vajan.

Parandustegevuste kavandamisel võiksin mõelda õppejõududega Facebook'i kasutamisele, kuna siis saab kiiremini õppejõu võib-olla kätte ja ei pea kartma, et kiri kohale ei jõua.  Kindlasti tulevikus hakkan kasutama keskkondi, kus suhelda lastevanematega. 

Veebiseminari analüüs: eTwinningu parimad projektid.

Minu jaoks oli eTwinningu veebiseminar väga huvitav. eTwinning on Euroopa koolide kogukond, kus saab läbi viia huvitavaid ja rahvusvahelisi projekte nii koolides kui ka lasteaedades. Väga hea ja tore oli näha, et ka üliõpilased saavad kasutada eTwinningut ja seda väga kergesti, küll aga piirangutega. 

Põnev oli näha, et partnerite leidmine käib huvitaval viisil. Kui on õpetajal olemas teema, saab ta selle sinna kogukonda üles panna ja teised õpetajad, saavad siis vaadata ja uurida ning soovi korral liituda selle projektiga.

Minule meeldis kõige rohkem projekt "Lets's make video". Antud projektist võttis osa Eesti kool ja Hispaania kool, kus Eesti kooli õpetajal tuli idee, teha ise video. Eesti kooli õpilased soovisid luua oma kooli elust video. Üks põhjus, miks valisin selle projekti on see, et teismelisi ei ole võimalik nii kergesti projekti kaasa haarata.

Tulevase lasteaiaõpetajana usun, et eTwinning annab mitmeid võimalusi uurida ja õppida erinevaid kultuure, traditsioone ja eluviise. Samuti võimaldab eTwinning teistel riikidel tutvuda meie kultuuriga ja traditsioonidega ja seda väga efektiivsel ja meeldejääval viisil. Võimalus on luua videosi, posterid ja pilte,lasteaia päevast ja jagada seda teistega ning näha, kuidas toimub teiste lasteaia päev. 

Kindlasti on veebiseminar kasulik ja efektiivne viis läbi viia seminari, kuna inimesed saavad võib-olla paremini osaleda, kuna ei pea näiteks kaugelt seminari jaoks kohale sõitma. Veebiseminar on minu arvates hea viis, mida kasutada, aga kindlasti peab arvestama, et tihtipeale juhtub mõni tehniline viga ja et kõigil ei pruugi olla võimalust osalemiseks. Hea külg veel veebiseminari puhul on, see et tihtipeale on veebiseminarid järelvaatatavad. 

  

Haridustehnoloogilise uurimistöö analüüs

1) Töö pealkiri: Hariduslikud digirakendused lasteaia õppe- ja kasvatustegevuses

2) Uurimistöö autor selgitab enda töö vajalikkust sellega, et lapsi pole mõtet hoida eemale digivahenditest ja meediast, vaid tuleks aidata luua positiivset kogemust ja arendada sellega laste keele kasutust, mõtlemist ja kirjutamist. Autor on oma töös kirjutanud, et positiivne õpikogemusaitab lastel tagada tulevikus akadeemilise edu ja elukestva õppe. Samuti on autor välja toonud probleemi, et veebipoes (App Store, Google Play) on hariduslike rakenduste üleküllus, kuid ei ole suudetud luua süsteemi, mis sorteeriks parimad hariduslikud äpid kõigi teiste seast. Autor püstitas oma lõputöö probleemiks selle, et väga vähesed äpid on hariduslikud ja loodud õppeeesmärgil.

3) Autor püstitab enda uurimistöös järgmised uurimisküsimused:

• Millist sisu peavad õpetajad digirakenduste puhul hariduslikuks?
• Kuidas hindavad õpetajad hariduslike digirakenduste vajalikkust lasteaias ja kodus?
• Kuidas on võimalik kasutada hariduslike digirakendusi igapäevases rühma õppetegevuses?

4) Käesoleva lõputöö eesmärgiks on välja selgitada lasteaiaõpetajate arusaamad ja praktikad  haridusliku sisuga rakendustest ja programmidest, mida õppe- ja kasvatustegevuses lastega kasutada.

5) Uurimistöö teoreetiline käsitlus koosneb kolmest peatükist, mis jagunevad: lasteaed ja tehnoloogia, kus antakse ülevaade üldiselt hariduslikkudest digirakendustest, õpetaja rollist digirakenduste kasutamisel, õppija ja õpetaja pädevustest ja digirakenduste kasutamise võimalustest lasteaias; teine peatükk koosneb uurimuse meetodist, valimi koostamise alusest, uurimisprotseduuri kirjeldusest ning andmetöötlusmeetodite kirjeldusest; kolmandas peatükis käsitletakse uurimuse tulemusi.

1. LASTEAED JA TEHNOLOOGIA

 1.1 Hariduslike digirakenduste võimalused ja ohud

 1.2 Õpetaja roll digirakenduste kasutamisel

    1.2.1 21.sajandi õppija digipädevused ja tema oskused rühmaruumis

 1.3Digirakenduste kasutamise võimalused lasteaias

2. UURIMUSE METOODIKA JA KIRJELDUS

 2.1 Meetodi valik ja kirjeldus

 2.2 Valimi koostamise alused ja kirjeldus 

 2.3 Uurimisprotseduuri kirjeldus

 2.4 Andmetöötlusmeetodite kirjeldus

3.UURIMISTÖÖ TULEMUSED

 3.1 Uuritavate üldandmed

 3.2 Õpetajate arusaam, hinnangud haridusliku sisuga digirakendustele

 3.3 Õpetajate hinnangud hariduslike digirakenduste vajalikkusest

 3.4 Hariduslike digirakenduste kasutamine igapäevases rühma õppetegevuses

 3.5 Õpetajate arvamused, rakenduste kasutamise eelistest, puudustest ja rakendavusest

ARUTELU

KOKKUVÕTE

ALLIKAD

LISAD

6) Uurimistöö praktilises osas kasutati kvantitatiivset uurimisviisi ning eesmärgi täitmiseks ja uurimisküsimustele vastuse saamiseks viidi läbi ankeetküsitlus Google vormi keskkonnas. Ankeetküsitlus töötati välja uurimistöö eesmärgist lähtuvalt ning uurimisküsimustele toetudes. Ankeetküsitluse miinusteks võib pidada suhtumist uurimusse, kas see on tõsiselt võetud või mitte, kuid tugevuseks saab pidada andmete kerge talletamine ning arvuti abil analüüsimine. Esimeses plokis keskendub autor õpetajate arusaamast digirakendustest ja nende kasutamisest. Teises plokis selgitati välja võimalusi lasteaias digirakenduste kasutamiseks ning kolmandas plokis andis infot vastajate taustaandmete kohta. 

Uurimistöö üldkogumi moodustasid Tallinna lasteaiaõpetajad ning andmed lasteaia kohta saadi Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). Ankeetküsitlus saadeti laiali 146. tallinna lasteaia direktorile e-maili teel. Valimi moodustasid 49 õpetajat. 

Uurimisprotsess toimus kahes vormis: pilootuurimus ja uurimus. Pilootuurimus viidi läbi 2017 aasta jaanuaris ja vastamine toimus jaanuari I nädalal. Uuringut läbiviies tuldi järeldusele, et võiks ühte küsimust muuta ning puudus küsimus digirakenduste negatiivse poole kohta. Juurde tuli küsimus "Millised on Teie arvates hariduslike äppide puudused tavaõppetegevuse juures?". 

Küsitlusest saadud andmeid analüüsiti kasutades Microsoft Excel programmi. Ankeedis oli nii valikvastustega kui ka avatuid küsimusi.

7) Uurimistulemuste peatükis käsitletakse nelja teemaplokki. Esimeseks antakse väike ülevaade uuritavate üldandmetest. Teiseks, kuidas õpetajad saavad aru haridusliku sisuga rakendusest ning kolmandaks õpetajate hinnang hariduslike digirakenduste vajalikkusest lasteaias. Neljandaks antakse ülevaade, kuidas õpetajad kasutavad hariduslikke digirakendusi igapöevases rühma 

õppetegevuses. 

Esimeses teemaplokis selgus, et enamus vastajatest töötab hetkel aiarühmas, üheksa sõimerühmas ja 10 liitrühmas. Samuti tuli välja esimeses teemaplokis välja, et uuringus osalejatest 20-30 aastaste osakaal kõige suurem ning 61-70 aastaste osakaal oli kõige väiksem, kus vastanuid oli ainult kaks. Küsitluses osalenud õpetajatest kõige pikema tööstaaziga oli 42 aastat ja kõige lühem aasta üks aasta. 

Teises teemaplokis tuleb välja, et küsitlusele vastanud õpetajad ei tunne mõisteid täpselt, märkimisväärne osa vastanutest arvas, et äpp/programm/rakendus/digirakendus on rakendus, mida saab kasutada meelelahutuseks, hariduslikult, abivahendina tavaelus ning ainult paar inimest oskas anda täpse kirjelduse mõistete kohta. 43 õpetajat arvas, et digirakendused on mõeldud uute teadmiste saamiseks, 37 arvas, et meelelahutuseks ja maailmapildi avardamiseks, 33 arvas, et suhtlemiseks, 29 arvas, et asjadega kursis olemiseks ning 21 arvas, et raha teenimiseks. Põhiline arvamus digirakenduste haridusliku sisu kohta, mida õpetajad välja tõid oli- kui rakendused õpetavad lastele midagi, siis need ongi hariduslikud. Teises teemaplokis on samuti välja toodud, millistest allikatest õpetajad ise on otsinud ja leidnud vajalikke teadmisi digirakenduste kasutamiseks õppeprotsessis lastega. 39 õpetajat ütlesid, et kasutavad interneti vajaliku teadmiste otsimiseks, 31 on digirakenduste kasutamisest kuulnud koolitustel, 28 on ise või koolist õppinud, 25 kaasõpetajatelt, 13 lasteaia juhtkonnalt ning 6 inimest raamatutest.

Kolmandas teemaplokis selgus, et enamus lasteaiaõpetajatest peavad hariduslike digirakenduste kasutamise vajalikkust lasteaias (21) kui ka kodus (24) pigem vajalikuks. Madalaima hinnangu on saanud- pole vajalik, kus kolme õpetaja arvamus on see, et digirakenduste kasutus nii kodus kui ka lasteaias pole vajalik. Kokkuvõttes on õpetajate hinnangud võrdsed digirakenduste kasutamise vajalikkusest lasteaias ja kodus ning olulisi erinevusi ei esine. Selleks, et parem arusaam saada paluti õpetajatel ka oma hinnanguid põhjendada. Vastanutest kolm, kellest kaks töötab sõimes ütlesid, et see rikub laste tervist, nii füüsilist kui ka vaimset, vähendab huvi reaalse elu vastu, ja et nii väiksed lapsed ei peaks veel nutiseadmeid kasutamagi. 

Neljandas teemaplokis tuli välja, et õpetajatel on erinevaid võimalusi lasteaias kasutamaks digirakendusi, ainuke, mida lasteasutuses ei ole on mängukonsoolid ning kaksõpetajat vastas, et neil puuduvad õldse mingisugused võimalused. Samuti tuli uuringus välja, et osalejad kasutavad digirakendusi kõige rohkem vaatluses (34) ja individuaalses töös (30) ning kõige vähem ekskursioonidel (2). Populaarne oli ka rakenduste kasutamine ka rühmatöös ja kunstitegevuses, kus vastanute arv oli 28. Küsitlusele vastajatest oli kaks õpetajat, kes ei ole üldse kasutanud digirakendusi üheski õppetegevuses. Põhilised äpid, mida õpetajad kasutavad oma õppetöös on Quiver, Youtube, Paint, Learningapps, Photshop. Õpetajad kasutavad peamiselt antud programme, mida nad oskavad kasutada ning on sellega tuttavad. Samuti arvavad õpetajad, et äpid, mida nad kasutavad on lõbusad ja last arendavad ning toodi veel välja, et antud digirakendused lähevad kokku teema ja eesmärkidega. Suurem osa vastajatest tõi välja, et antud programmidega on tutvutud ülikoolis või on näidanud neile äppe kollegid või tuttavad. 

8) Minu arvates on töö teoreetiline ja empiiriline osa oli enam-vähem kooskõlas, küll aga autor ise on kokkuvõtes öelnud, et edasiseks uuringu võimaluseks oleks võimalik teha praktilist meetodit, et näha kuidas õpetajad rakendusi õppe- ja kasvatusetegevuses kasutavad ning millistest internetilehekülgedest nad äppide kohta informatsiooni otsivad. 

9) Minu jaoks oli uus teadmine, see et paljud õpetajad ei teadnud õiget tähendust mõistetele äpid, programm, rakendus jne. Võib-olla oli see minu jaoks uus teadmine, kuna olen ka ise pidevalt kontaktis nutiseadmetega. Samuti oli minu jaoks uus teadmine, see et väga paljud õpetajad tegelikkuses pooldavad nutivahendite kasutamis õppe ja kasvatustegevuses, mis üllatas mind väga, kuna nii palju on räägitud nutiseadmete keelamisest. 

10) Selle töö põhjal oleks huvitav veel edasi uurida ka eelkooliealiste laste arvamust hariduslikest digirakendustest  ning nende kasutamisest. Samuti oleks huvitav ja põnev jälgida laste teadmisi äppidest, programmidest, rakendustest ja digirakendustest ning neid võrrelda õpetaja teadmistega, kui asi puudutab digivahendeid siis tänapäeva lapsed on üsna nutikad sellel alal. 

Õppetegevuse kava koostamine

Õppetegevuse valdkonnad: Mina ja keskkond, keel ja kõne, liikumine ja kunst, matemaatika

Sihtrühm: 6-7 aastased

Tegevuse teema: Meid ümbritsev loodus

Tegevuseks vajalikud IKT vahendid: Nutitelefonid/tahvelarvutid

Metootilised vahendid: GPS-kunst

Õppetegevuse eesmärgid: Laps vaatleb ja kirjeldab ümbritsevat loodust. Laps peab kinni reeglitest ning arvestab teistega. Laps teab erinevaid loodusnähtuseid. 

Tegevuse ülesehitus: Tegevus toimub õues, kus laps saab vastata küsimustele ja lahendad ülesandeid loodusest. Enne õppetegevuse algust lepitakse kokku reeglid ja liikumis järjekord. Lapsed liiguvad rühmades. Õpetaja näitab lastele kuidas toimib GPS-kunst ning kuidas seda kasutada. 

Õpetaja ja õpetaja abi on õues teinud väikse orienteerumisraja, kus iga punkti juures on üks küsimus ja üks ülesanne. Õigesti vastates saavad lapsed edasi järgmise punkti juurde. 

Kui kõik rühmad on raja lõpetanud arutatakse ülesanded ja küsimused koos läbi ning samuti vaadatakse, millise kujundi nad valmis said. Hiljem saavad lapsed sellest kujundist joonistada.